ELUKUTSELISE AUTISTI MÕTISKLUSED

Kuna autismimüüte on palju, on siin kolmas postitus sellest seeriast. Tegu on müütidega, mis mul endal esimese hooga kahe silma vahele jäid, ent millele juhtisid tähelepanu valvsad kogukonnaliikmed. Aitäh teile! Niisiis, "Autismimüüdid", 3. osa. 12. Autistid on kõik ühe vitsaga löödud. Autistid on isekeskis väga erinevad, erinevamad kui allistid. See tähendab, et meid on inimrühmana väga raske ühisnimetajate alla panna, kuna me oleme eritahulised nii isiksustena kui oma muude eripärade poolest, nt neuroloogia. Valdav namus autistidest (üheksa kümnest) on ülitundlikud ning põhiline aspekt, mis autiste ja alliste eristab, on meie erinev viis infot töödelda. Kui allistid töötlevad keskkonnast tulenevat infot automaatselt, siis autistid teevad seda kildhaaval, iga infokildu (heli, liikumine, objektid jms) läbi töötades. See tähendab seda, et me märkame tohutult palju detaile ja mustreid, mis mitteautistlikule silmale-kõrvale tänu automaatsele infotöötlusele sageli märkama

Kui autism ja meedia kohtuvad, tõstatub hunnik probleeme, mis on olemuselt korduvad. Esmalt toon need siin ära, misjärel avan vastavat problemaatikat ja pakun võimalikke lahendusi. Probleemid autismi kajastamisel: 1. Sõnakasutus ehk mida eelistada, kas person-first või identity-first ? 2. Kuidas räägitakse autistlikust inimesest ehk "nothing about us without us". 3. Kuidas autismi ja autiste kujutada? 4. Miks see kõik oluline on? 1. Person-first või identity-first? / Kumb valida, kas isikut või identiteeti esikohale seadev kõneviis? Tavaliselt näeb meedias autismiga mitte tohutult lähedaselt kursis olevate inimeste tekste, kus on kasutatud mõisteid nagu "autismiga inimene", "autismihaige inimene", "autismi all kannatav inimene"; "tal on autism". Nendes tekstides kasutatav sõnastus annab edasi mitteautistide seas valitsevat arvamust, et autism haigus , häire, probleem; miski, mis inimesele lisandub; miski, mille