Skip to main content

Posts

Autism ei ole vaimupuue

Avastasin enda suureks üllatuseks, et olen ühe väga olulise müüdi täiesti unustanud. Nimelt selle, et autism tähendab vaimupuuet.

Erinevad allikad on vaimupuude esinemist autistide seas hinnanud 25-70 protsendile. Inimeste seas levib arvamus, et autistid on vaimupuudega või et autism on vaimupuude üks avaldumisvorm. Kust need arvud ja arvamused tulevad?

Alustame sellest, kes saab autismidiagnoosi - inimene, kelle toimetulek ja heaolu on sellisel määral häiritud, et ta jõuab arsti juurde. See tähendab seda, et autistidel, kes on saanud diagnoosi, on reeglina põhjus, miks diagnoosi üldse otsima mindi - tavaliselt selleks, et saada mingisugust abi või toetusi, et paremini hakkama saada. Seega on üks põhjuseid, miks vaimupuuet autistide seas näiliselt palju esineb, kinni selles, et suurema abivajadusega inimene saab diagnoosi, väiksema abivajadusega inimene aga jääb statistika jaoks nähtamatuks.

Mis kujundab tavainimeste arvamust? Kui mõelda sellele, millistest autistidest kõneleb meedia,…
Recent posts

Conversations with ordinary people 2

Tema: "Sa pole autist vaid rumal kes ei mõista ja targutab. Sa ei saanud ka autismi olemusest aru.Taipa, et üks sinu geeni X on sinu ühendus igapäevase maise elu ja Maaga ning teine X taevaga. Taipa, et sul on vaja olla taevase ja maise X vahelises otseühenduses ehk sisedialoogis. Üksnes sel juhul sa saad adekvaatseid vastuseid ning sinu autismus kaob ja sa muutud normaalseks inimeseks nii nagu teisedki."

Mina: ...


Tavaline päev tavaliste inimestega (TM) :)

Autismimüüte 3

Kuna autismimüüte on palju, on siin kolmas postitus sellest seeriast. Tegu on müütidega, mis mul endal esimese hooga kahe silma vahele jäid, ent millele juhtisid tähelepanu valvsad kogukonnaliikmed. Aitäh teile!

Niisiis, "Autismimüüdid", 3. osa.

12. Autistid on kõik ühe vitsaga löödud.

Autistid on isekeskis väga erinevad, erinevamad kui allistid. See tähendab, et meid on inimrühmana väga raske ühisnimetajate alla panna, kuna me oleme eritahulised nii isiksustena kui oma muude eripärade poolest, nt neuroloogia. Valdav namus autistidest (üheksa kümnest) on ülitundlikud ning põhiline aspekt, mis autiste ja alliste eristab, on meie erinev viis infot töödelda. Kui allistid töötlevad keskkonnast tulenevat infot automaatselt, siis autistid teevad seda kildhaaval, iga infokildu (heli, liikumine, objektid jms) läbi töötades.
See tähendab seda, et me märkame tohutult palju detaile ja mustreid, mis mitteautistlikule silmale-kõrvale tänu automaatsele infotöötlusele sageli märkamatuks jää…

Autismist meedias

Kui autism ja meedia kohtuvad, tõstatub hunnik probleeme, mis on olemuselt korduvad. Esmalt toon need siin ära, misjärel avan vastavat problemaatikat ja pakun võimalikke lahendusi. Probleemid autismi kajastamisel:
1. Sõnakasutus ehk mida eelistada, kas person-first või identity-first? 2. Kuidas räägitakse autistlikust inimesest ehk "nothing about us without us". 3. Kuidas autismi ja autiste kujutada?
4. Miks see kõik oluline on?

1. Person-first või identity-first? / Kumb valida, kas isikut või identiteeti esikohale seadev kõneviis?
Tavaliselt näeb meedias autismiga mitte tohutult lähedaselt kursis olevate inimeste tekste, kus on kasutatud mõisteid nagu "autismiga inimene", "autismihaige inimene", "autismi all kannatav inimene"; "tal on autism". Nendes tekstides kasutatav sõnastus annab edasi mitteautistide seas valitsevat arvamust, et autism haigus, häire, probleem; miski, mis inimesele lisandub; miski, mille all on n-ö tõeline inimene ehk mi…

Autismimüüte 2

7. Autistid ei oska suhelda.

Autistidel on allistidega suheldes probleeme, täpselt nagu allistidel on autistidega suheldes probleeme. Mingil põhjusel pole teaduses ja meedias eriti sellele keskendutud, mistõttu levib müüt, et just autistid on eriliselt kohmakad suhtlejad, ja seda on varmad omaks võtma nii NTd kui autistid ise. Samal ajal puuduvad tõendid, et allistid suhtleks autistidega paremini kui autistid allistidega. Tõendeid on hoopis vastupidisest. Põhjus on selles, et autistid kui vähemus on harjunud end teiste järgi painutama ning kohandama, samal ajal kui allistid on harjunud mõtlema, et olemas on vaid üks õige  viis suhelda - nende viis - mistõttu ei tule nad lihtsalt selle peale, et ka neilt oodatakse kompromisse ja paindlikkust.
Kui võtta omaks uskumus, et autistid ei oska suhelda, on tegu isetäituva ennustusega. Kui ennustada, et inimene käitub ebameeldivalt, oleme häälestatud just seda käitumist otsima ja teisi käitumisi ebameeldivana tõlgendama. Ilmselt sealt on see mü…

Autismimüüte 1

1. Autism on kasvatamatus.

Autism on normaalne inimliigisisene neurovariatsioon, täpselt nagu mitteautism (ehk allism). Kui viimane pole kasvatuse või selle puudumise tulemus, ei saa ka esimene seda olla. Seda enam, et kui autisti kasvatada, saab lihtsalt kasvatatud autisti; teda pole kuidagi võimalik läbi kasvatuse allistiks muuta. Täpselt nagu pole võimalik allistist autisti kasvatada.

See, mida allistid teinekord autistide puhul kasvatamatuseks peavad (ja autistid allistide puhul - ei tasu arvata, et meil NTde suhtes oma arvamust pole :P), on käitumine, mis tuleneb autistide ajuehitusest. Täpselt nagu käituvad allistid nii, mismoodi nende ajuehitus ette näeb.


2. Autism on haigus.

Autismi ei liigitata ühegi teadusliku käsituse järgi haiguseks, kuna selles puudub patoloogia. Täpselt samamoodi nagu pole haige inimene, kellel on sinised silmad või punased juuksed, pole haige ka inimene, kes esindab neurovariatsiooni, mida esineb vähem kui tavapäraseimat ehk neurotüüpilist variatsiooni.