Kaua võib samu asju üle korrata?

Olen aastaid inimestele seletanud, kuidas autism ei ole haigus, autism ei ole midagi halba; autistidel on normaalne empaatia, autistid on täiesti tavalised inimesed, keda ei ole vaja biheivioristlikke päitseid (ABA) kasutades kammitseda ja kannatama panna.

Aga ikka leidub inimesi, kes täiesti siiralt teatavad, et "minu arust on autistidel küll empaatiaga probleeme". "Minu lapsele küll ABA sobib." "Mina küll autismi normaalseks ei pea." Ja nad julgevad seepeale veel väita, et nad teavad autismist midagi. 

Teeme asja lihtsaks ja puust-punaseks: kui sa ei tea, et autistidel on normaalne empaatia, me oleme tundlikud, arukad, võimekad ja vajalikud inimesed ning autism ei ole midagi halba, siis sa ei tea autismist midagi. Kama, kas sul on autistlikud lapsed või sa töötad autistidega, olgu sul kas või kraad või mitu - kuidagi on nii läinud, et sa ei jaga matsu.

Olgu sul tarkust seda märgata ja endale tunnistada. Ja kui pole, siis vähemalt mingit pidurdussüsteem, et selliseid hoiakuid mitte autistide kuuldes eksponeerida.