Autismimüüte 2
7. Autistid ei oska suhelda.
Autistidel on allistidega suheldes probleeme, täpselt nagu allistidel on autistidega suheldes probleeme. Mingil põhjusel pole teaduses ja meedias eriti sellele keskendutud, mistõttu levib müüt, et just autistid on eriliselt kohmakad suhtlejad, ja seda on varmad omaks võtma nii NTd kui autistid ise. Samal ajal puuduvad tõendid, et allistid suhtleks autistidega paremini kui autistid allistidega. Tõendeid on hoopis vastupidisest. Põhjus on selles, et autistid kui vähemus on harjunud end teiste järgi painutama ning kohandama, samal ajal kui allistid on harjunud mõtlema, et olemas on vaid üks õige viis suhelda - nende viis - mistõttu ei tule nad lihtsalt selle peale, et ka neilt oodatakse kompromisse ja paindlikkust.
Kui võtta omaks uskumus, et autistid ei oska suhelda, on tegu isetäituva ennustusega. Kui ennustada, et inimene käitub ebameeldivalt, oleme häälestatud just seda käitumist otsima ja teisi käitumisi ebameeldivana tõlgendama. Ilmselt sealt on see müüt paljude jaoks kinnitust saanud - kes otsib, see leiab - ja juba müüdi enda olemasolu aitab sel elus püsida.
8. Autistid on konfliktsed.
Autistide konfliktsus - nagu suhtlemisoskamatuski - on jällegi tõlgendamise küsimus. Autistid pole konfliktsemad kui tavainimene. Indiviidide näiline suurem konfliktsus võib tulla samadest põhjustest nagu allistide puhul - paljud autistid on elus kogenud traumasid, mis võib inimese muuta reaktiivsemaks, ärevamaks, kaitsesolevamaks ja usaldamatumaks, mis omakorda võib põhjustada möödarääkimist ja arusaamatusi. Üldistada, et autistid on konfliktsed, on aga sama ekslik, kui üldistada, et autistid ei oska suhelda.
9. Autism paistab välja.
Autistid ei ole kuidagi väliselt silmatorkavad. Tegu pole mõne sellise olemisviisiga nagu Downi sündroom, kus inimesel on välised tunnused, mis viitavad tema neurobioloogiale. Meil pole mingit kindlat näokuju või kehahoiakut vms tunnuseid, mille järgi öelda, et voh, see inimene on autist, see pole.
Kummalisel kombel on vaatamata sellele üheks tavalisemaks avalduseks, mida autist kuuleb, "Aga sa ei näe üldse autistlik välja!" Mis on sisult nonsenss ning mida paljud autistid isegi solvavaks peavad, sest see avaldus sisaldab endas sageli eelarvamust, et kui sa "autistlik" välja ei paista, siis sa ei ole päris autist. Sama lugu on avaldusega "Aga sa näed nii normaalne välja!" ehk sulle öeldakse põhimõtteliselt seda, et 1. autistid näevad ebanormaalsed välja ja 2. sa ei näe ebanormaalne välja, mistõttu vajan ma tõestust/veenmist, et sa oled autist ja 3. kui sa oled autist, ei ole sa normaalne. Kõik üsna ebameeldivad asjad, mida kuulda, ole sa siis autist või allist või kes tahes.
10. Meil on autismiepideemia.
Inimestele meeldib tihtipeale liialdada ja jutud autismiepideemiast on paraku suur liialdus. Selle idee juures on mitu probleemi.
Esiteks, epideemia seondub haigustega või millegi negatiivsega. Autism kui normaalne ja tervislik viis olla ei lähe kummagi alla.
Teiseks, see, et meil on rohkem teadmisi ja infot autismi kohta (suuresti tänu just autistidele endile), on võimaldanud autiste paremini märgata ja neil, kellel seda vaja on, diagnoosi saada. See tähendab ka hüpet statistikas, mitte tingimata just seda, et autiste on rohkem kui varem. Meid lihtsalt märgatakse rohkem kui varem, mistõttu saavad paljud oluliselt varem vajalikke teenuseid ja abi, näiteks töövõimetoetuse või teenuste näol, mis parandavad autistide elukvaliteeti märkimisväärselt.
Kolmandaks, isegi kui meil oleks "autismiepideemia" ehk autiste tuleks üha juurde, ei ole see midagi negatiivset. Võib-olla oleks see isegi positiivne, sest nii pääseks autistide maailmavaade ja vajadused paremini esile, mis tähendaks seda, et meil oleks maailmas, kus seni on domineerinud allistid ja kus meil seetõttu on olnud üsna raske kas või baasvajadusigi rahuldada, parem elada.
11. Sõna "allist" on vastandumine või isegi kättemaks.
Autistide kohta on sõnu eksisteerinud juba üle 70 aasta ning autistidest on kirjutatud päris palju (peamiselt läbi patoloogiaprisma).
1990ndatel ilmus satiirina mõeldud tekst, patologiseerivate autismikirjelduste malli järgi koostatud allismikirjeldus, kus viidati mitteautistidele sõnaga "allist" (sõnast allos) ja kus kirjeldati alliste samal moel, läbi nende probleemide ja puuduste, nagu kirjeldatakse reeglina autiste.
Tegu on mõistega, mis loodi täpse peegeldusena sõnale "autist" (sõnast autos) ning sellisena on tegu samasuguse neutraalse, mittevastanduva mõistega (vrd naine ja mees, must ja valge, Kuu ja Päike - tegu ei ole vastanduvate mõistetega, vaid nähtuste (sugu, värv, taevakeha) nimetustega). Ometi on allistide seas esinenud omajagu reaktsiooni, kus sõna "allist" peetakse vastandumiseks ja isegi katseks kätte maksta (jääb selgusetuks, mille eest - ajalooliselt negatiivse kohtlemise eest?)
Mõneti on see mõistetav, sest eelisega inimgrupile ei meeldi, kui nende eelis näib mingil põhjusel kadumas olevat, ja eelisega grupi esindajad teevad mida tahes, et seda eelist säilitada. Antud juhul on eeliseks nähtamatus, mida pakub normaliseeritus. Kui miski on normaalne, ei tähistata seda teinekord sõnaga, sest see on nii normaalne. See omakorda tähendab, et seda nähtust, mida ei saa nimetada, ei saa ka kirjeldada, sh kritiseerida, analüüsida, hinnata. Sõna "allist" kasutuselevõtmine muutis dünaamikat eelisega grupi ja eeliseta grupi vahel, mistõttu reageerivad allistid, kes on harjunud normaliseeritud ja nähtamatud ja seega kriitikast puutumatud olema, mõnikord sellele negatiivselt, põhjust oma reaktsioonile isegi mitte teadvustamata.
Seega tasub teada, et kui kuskil kasutatakse sõna "allist", pole tegu muuga kui vaid mõistega mingi nähtuse, antud juhul teatud neurotüübi, jaoks. Kui see tekitab ebamugavustunnet, tasuks seda tunnet pigem enda sees vaadelda ja juurelda, mida see põhjustab, mitte alistuda tungile reageerida. Võib-olla on inimene harjunud end normaalseks pidama ning see mõiste paneb selles kahtlema, end rohkem analüüsima. Igal juhul ei tasu seda mõistet näha rünnakuna või millegi muuna, mis see pole. Küll aga tasub mõelda, kas see, mida me oleme harjunud kahtlusteta normaalseks pidama, on ikka seda.
Autistidel on allistidega suheldes probleeme, täpselt nagu allistidel on autistidega suheldes probleeme. Mingil põhjusel pole teaduses ja meedias eriti sellele keskendutud, mistõttu levib müüt, et just autistid on eriliselt kohmakad suhtlejad, ja seda on varmad omaks võtma nii NTd kui autistid ise. Samal ajal puuduvad tõendid, et allistid suhtleks autistidega paremini kui autistid allistidega. Tõendeid on hoopis vastupidisest. Põhjus on selles, et autistid kui vähemus on harjunud end teiste järgi painutama ning kohandama, samal ajal kui allistid on harjunud mõtlema, et olemas on vaid üks õige viis suhelda - nende viis - mistõttu ei tule nad lihtsalt selle peale, et ka neilt oodatakse kompromisse ja paindlikkust.
Kui võtta omaks uskumus, et autistid ei oska suhelda, on tegu isetäituva ennustusega. Kui ennustada, et inimene käitub ebameeldivalt, oleme häälestatud just seda käitumist otsima ja teisi käitumisi ebameeldivana tõlgendama. Ilmselt sealt on see müüt paljude jaoks kinnitust saanud - kes otsib, see leiab - ja juba müüdi enda olemasolu aitab sel elus püsida.
8. Autistid on konfliktsed.
Autistide konfliktsus - nagu suhtlemisoskamatuski - on jällegi tõlgendamise küsimus. Autistid pole konfliktsemad kui tavainimene. Indiviidide näiline suurem konfliktsus võib tulla samadest põhjustest nagu allistide puhul - paljud autistid on elus kogenud traumasid, mis võib inimese muuta reaktiivsemaks, ärevamaks, kaitsesolevamaks ja usaldamatumaks, mis omakorda võib põhjustada möödarääkimist ja arusaamatusi. Üldistada, et autistid on konfliktsed, on aga sama ekslik, kui üldistada, et autistid ei oska suhelda.
9. Autism paistab välja.
Autistid ei ole kuidagi väliselt silmatorkavad. Tegu pole mõne sellise olemisviisiga nagu Downi sündroom, kus inimesel on välised tunnused, mis viitavad tema neurobioloogiale. Meil pole mingit kindlat näokuju või kehahoiakut vms tunnuseid, mille järgi öelda, et voh, see inimene on autist, see pole.
Kummalisel kombel on vaatamata sellele üheks tavalisemaks avalduseks, mida autist kuuleb, "Aga sa ei näe üldse autistlik välja!" Mis on sisult nonsenss ning mida paljud autistid isegi solvavaks peavad, sest see avaldus sisaldab endas sageli eelarvamust, et kui sa "autistlik" välja ei paista, siis sa ei ole päris autist. Sama lugu on avaldusega "Aga sa näed nii normaalne välja!" ehk sulle öeldakse põhimõtteliselt seda, et 1. autistid näevad ebanormaalsed välja ja 2. sa ei näe ebanormaalne välja, mistõttu vajan ma tõestust/veenmist, et sa oled autist ja 3. kui sa oled autist, ei ole sa normaalne. Kõik üsna ebameeldivad asjad, mida kuulda, ole sa siis autist või allist või kes tahes.
10. Meil on autismiepideemia.
Inimestele meeldib tihtipeale liialdada ja jutud autismiepideemiast on paraku suur liialdus. Selle idee juures on mitu probleemi.
Esiteks, epideemia seondub haigustega või millegi negatiivsega. Autism kui normaalne ja tervislik viis olla ei lähe kummagi alla.
Teiseks, see, et meil on rohkem teadmisi ja infot autismi kohta (suuresti tänu just autistidele endile), on võimaldanud autiste paremini märgata ja neil, kellel seda vaja on, diagnoosi saada. See tähendab ka hüpet statistikas, mitte tingimata just seda, et autiste on rohkem kui varem. Meid lihtsalt märgatakse rohkem kui varem, mistõttu saavad paljud oluliselt varem vajalikke teenuseid ja abi, näiteks töövõimetoetuse või teenuste näol, mis parandavad autistide elukvaliteeti märkimisväärselt.
Kolmandaks, isegi kui meil oleks "autismiepideemia" ehk autiste tuleks üha juurde, ei ole see midagi negatiivset. Võib-olla oleks see isegi positiivne, sest nii pääseks autistide maailmavaade ja vajadused paremini esile, mis tähendaks seda, et meil oleks maailmas, kus seni on domineerinud allistid ja kus meil seetõttu on olnud üsna raske kas või baasvajadusigi rahuldada, parem elada.
11. Sõna "allist" on vastandumine või isegi kättemaks.
Autistide kohta on sõnu eksisteerinud juba üle 70 aasta ning autistidest on kirjutatud päris palju (peamiselt läbi patoloogiaprisma).
1990ndatel ilmus satiirina mõeldud tekst, patologiseerivate autismikirjelduste malli järgi koostatud allismikirjeldus, kus viidati mitteautistidele sõnaga "allist" (sõnast allos) ja kus kirjeldati alliste samal moel, läbi nende probleemide ja puuduste, nagu kirjeldatakse reeglina autiste.
Tegu on mõistega, mis loodi täpse peegeldusena sõnale "autist" (sõnast autos) ning sellisena on tegu samasuguse neutraalse, mittevastanduva mõistega (vrd naine ja mees, must ja valge, Kuu ja Päike - tegu ei ole vastanduvate mõistetega, vaid nähtuste (sugu, värv, taevakeha) nimetustega). Ometi on allistide seas esinenud omajagu reaktsiooni, kus sõna "allist" peetakse vastandumiseks ja isegi katseks kätte maksta (jääb selgusetuks, mille eest - ajalooliselt negatiivse kohtlemise eest?)
Mõneti on see mõistetav, sest eelisega inimgrupile ei meeldi, kui nende eelis näib mingil põhjusel kadumas olevat, ja eelisega grupi esindajad teevad mida tahes, et seda eelist säilitada. Antud juhul on eeliseks nähtamatus, mida pakub normaliseeritus. Kui miski on normaalne, ei tähistata seda teinekord sõnaga, sest see on nii normaalne. See omakorda tähendab, et seda nähtust, mida ei saa nimetada, ei saa ka kirjeldada, sh kritiseerida, analüüsida, hinnata. Sõna "allist" kasutuselevõtmine muutis dünaamikat eelisega grupi ja eeliseta grupi vahel, mistõttu reageerivad allistid, kes on harjunud normaliseeritud ja nähtamatud ja seega kriitikast puutumatud olema, mõnikord sellele negatiivselt, põhjust oma reaktsioonile isegi mitte teadvustamata.
Seega tasub teada, et kui kuskil kasutatakse sõna "allist", pole tegu muuga kui vaid mõistega mingi nähtuse, antud juhul teatud neurotüübi, jaoks. Kui see tekitab ebamugavustunnet, tasuks seda tunnet pigem enda sees vaadelda ja juurelda, mida see põhjustab, mitte alistuda tungile reageerida. Võib-olla on inimene harjunud end normaalseks pidama ning see mõiste paneb selles kahtlema, end rohkem analüüsima. Igal juhul ei tasu seda mõistet näha rünnakuna või millegi muuna, mis see pole. Küll aga tasub mõelda, kas see, mida me oleme harjunud kahtlusteta normaalseks pidama, on ikka seda.
Kommentaarid
Postita kommentaar